Selasa, 12 Maret 2019

Definisaun Komputador

Komputador hanesan sistema elektronika nebe maka ho modifikasaun komponente oin-oin hodi fo suporta no kolaborasaun hamutuk ba sistema komputador.

Ba jerasaun agora komputador hanesan buat ida nebe maka milagri atu nune presiza hatene ba sese deit tamba komputador iha relasaun nebe maka forte ho teknologia iha mundu.Hasil gambar untuk komputer
Hanesan ita hatene konaba komponente elektronika agora la usa sistema analog hanesan uluk maibe agora elektronika kunhesidu liu ho sistema digital nebe maka iha funsaun no filtur iha mudansa boot no modernu.

Liu husi mudansa teknologia nebe maka modernu atu nune ita tenki utiliza ho dinamiika liu husi prosesu desenvolvimento.
Komputador iha mos vantazen no objetivu fo motivasaun ba ema hodi bele responde servisu ho lais no fasil e mos servisu nebe maka ita presiza halo ita tenki halao duni ho sistema komputador liu husi remot kontrolu.
Definisaun Sistema Operasaun 
Sistema Operasaun iha knar nebe importante tebes iha sistema komputador. kuandu laiha sistema Operasaun defisil atu halo aplikasaun ba komunikasaun ho komponente Hardware komputador.

Sistema operasaun Komputador hanesan komponente aplikasaun software nebe maka iha funsaun atu halao kontrolu no manajementu ba komponente Hardware nomos operasaun-operasaun sistema basiku.

Bele mos atu halao programa software aplikasaun hanesan programa-programa base de dadus atu nune fasil ba aktividade ema idak-idak nian servisu. Sistema Operasaun iha lian ingles hanesan Operating System, nomos bai-bain kunhesidu ho OS.
Funsaun Importante Sistema Operasaun 
1. Desemvolve rekursu ba kontrolu komponente sistema aplikasaun/komponente programa aplikasaun.
2. Prepara konfigurasaun ba programa aplikasaun hodi fo suporta ba komponente Hardware sai konsisten no estabilidade.
3. Halao prosesu base de dadus dokumentus, horario, no observa prosesu programasaun nebe maka lao hela.
4. Halao kontrolu base de dadus tuir dadus nebe maka tama no sai.
Fasilidade Sistema Operasaun
- Halo Programa Sistema Operasaun no prepara fasilidade oin-oin atu nune Usuariou bele utiliza.
- Ezekusaun Programa: Sistema operasaun halao instruksaun ba memoria ultima, komponente input/output (I/O).
- Identifika ba identidade file e mos manajementu fasilidade dokumentus.
- Asesu ba komponente I/O: Sistema operasaun halo atendementu ba instruksaun I/O.
- Sinyal kontrolu ba nesesidade operasaun.
- Sistema kompatibilidade ba plataforma PC.
Historia Komputador
Komputador Gerasaun Permeiru
Iha tinan 1941, Konrad Zuse, hanesan ema Engineriu Alemanha desenvolve komputador, Z3, hodi halo desainhu aviaun semo no kontrolu nuklear iha tinan 1943, parte Inggris hetan ona solusaun atu resolve komputador ho kodiku sigredo nebe ho naran Colossus hodi resolve kodigu sigredu nebe maka usa iha Alemanha.

permeira komesa halo Colossus la halo influensa nebe maka desenvolve industria komputador ho razaun tuir mai ne.
Permeiru, colossus laos hanesan komputador multi funsaun (general-purpose computer), maibe desainhu deit ba kodigu sigredu. Segundu, mantein mekaniku nebe maka fo siguransa too revolusaun funu mundial.

Howard H. Aiken (1900-1973), henesan ema Engineriu Harvard nebe maka servisu hamutuk ho IBM, konsege produs kalkulator elektroniku ba US Navy. Kalkulator ne ho medida luan kuase hanesan kampo bola ain sorin no iha mos medida fiu naruk total 500 mil.

The Harvd-IBM Automatic Sequence Controlled Calculator, ou Mark I, hanesan komputador elektroniku. nia usa sinal elektromagnetiku nebe maka atu halo mudansa ba komponente mekaniku ne rasik. makina ne rasik hanesan halao operasaunmuintu limitado (nia presiza 3-5 detik kada halo kontasen) no la fleksibel (pasu kalkulasaun ne rasik labele modifika). Kalkulator ne rasik mos sempre halo kontasen aritmatika base no iha kompatibilidade nebe maka kompleksu.

Desenvolvidu komputador seluk iha tempu agora hanesan Electronic Numerical Integrator and Computer (ENIAC), nebe maka produs husi kolaborasaun entre Governo Amerika Serikat no University of Pennsylvania. inklui husi 18.000 iha vakum, 70.000 resistor, no 5 jutas pontu solder, komputador ne rasik henesan makina nebe maka muintu boot halo konsumsi ho kapasidade 160kW.
Komputador ne modifika husi John Presper Eckert (1919-1995) dn John W. Mauchly (1907-1980), ENIAC hanesan komputador multi funsaun (general purpose computer) nebe maka servisu 1000 maximu diak liu kompara ho Mark I.

0 komentar: