Minggu, 13 Januari 2019

Saida mak internet

Internet mak rede de computadores nebe’e mak forma husi Departemento Defesa Estados Unidos nian iha tinan 1969. Liu husi projekto ARPA nebe’e bolu ho naran ARPANET (Advanced Research Project Agency Network). Iha nebe’e sira hakarak halo komunikasaun destancia nebe’e mak dok tebes liu husi Rede Telefone. Projekto ARPANET ne’e to ikus sai fali TCI/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol).Projekto ARPANET tuir plano primeiro ne’e atu halo ba military nia presija. Iha tempo neba’ husi Departemento Defesa Estados Unidos((US Department of Defense) halo sistema rede komputador nebe’e bele halo ligasaun husi fatin-fatin atu rejolve problemas nuclear no buat seluk nebe’e importante.Molok ne’e ARPANET bele liga deit ba situs (site) hat (4) mak hanesan Stanford Research Institute, University of California, Santa Barbara, University of Utah, no iha neba’ sira forma rede ida nebe’e mak integrado iha tahun 1969, no geralmente ARPANET fo sai iha fulan Oktober 1972. Lakleur deit projekto ne’e desenvolve lais no tama ba fatin hotu-hotu, no tama iha universidade hotu iha nasaun refere, nebe’e mak hakarak inklui iha rede internet iha tempo

neba’ to’o halo ARPANET hetan difilcudade atu kontrola.Ho razaun ida ne’e APARNET fahe sai rua, nemak “MILNET” ba militar nia presija no “ARPANET” Foun nebe’e kikuan liu ba sira non militar  hanesan, universidade sira. Rede rua ne’e depois integrado sai naran DARA Internet, depois halo breve sai Internet naran nebe'e mak ita uja agora dadaun Internet hanesan seistema komunikasaun ne’ebe iha relasaun ho komputador mak hanesan tipu oi – oin hodi kria sistema rede iha mundu tomak (rede komputador global) liu husi telekomunikasaun hanesan wireless no seluk – seluk tan. Wainhira internet ne’e iha, ema hotu – hotu mak utiliza komputador ho konekasaun internet bele fahe informasaun, troka dadus ba malu, bele komunika ba malu liu husi e-mail no bele hetan informasaun seluk – seluk liu husi fasilidade ne’ebe fornese iha internet laran. Termus ne’ebe bai – bain hasoru iha internet mak hanesan tuir mai ne’e :

1.Search Engine nuudar fasilidade internet ne’ebe  liu husi browser ida hodi buka informasaun tuir ita nia hakarak. Search engine mos rai dadus no situs barak iha mundu tomak ho total miliaun ba pajina web, hodi hatama deit liafuan ida automatikamente search engine sei hamosu link oi – oin ho nia observasaun ida – idak. Search engine ne’ebe agora dadaun konesidu mak google. Maibe, sei iha search engine seluk hanesan, Altavista, MSN, yahoo search no seluk –seluk tan.

2. E-mail (electronik  e-mail) atu konstrui naran liu husi internet. Utilizador bele troka nutisia ka fahe informasaun ba malun. Nutisia ne’e sei rekolia hamutuk iha dokumentu ida nia laran liu husi enderesu ne’ebe mak hanesan mailbox atu nune’e utilizador bele asesu nutisia iha kualker tempu. Depois utiliza fasilidade iha e-mail ita tenke rejistu iha account rasik iha fasilidade e-mail hanesan yahoo.

3.FTP (file transfer protocol) hanesan protokolu ne’ebe utiliza hodi halo transferensia ba upload ka download husi dokumentu ida ka liu entre komputador ida no servidor FTP.

Em Geral Internet  (interconnection-networking) mak rede computer nebe’e mak iha ligasaun entre computer ida ba computer seluk nebe’e uja standarto system global Transmission Control Protocol/Internet Protocol Suite (TCP/IP) hanesan protocol para bele troka packet  (packet switching communication protocol)  atu servi ema barak iha mundo.

Tuir hau nia hanoin "internet hanesan  rede komputador nebe’e mak bele liga ita nia komputer ho computer nebe’e mak iha nasaun hotu-hotu liu husi sistema (TCP/IP) nebe’e mak intergado tena sai ida hodi nune’e ita bele troka informasaun ou bele komunika ho ema seluk nebe’e dok husi ita". Hau la hatene maibe Belun Blogger sira mos iha compreensão mesak ba liafuan internet ne’e .

0 komentar: